Hakkasin teid kuulama, kui Raiko oli juba liitunud, umbes 50. saate paiku. KOHUTAVALT häiris Raiko kõnemaneer alguses. Algul oli ikka väga raske keskenduda jutu sisule, kõrva jäi ainult defektne kõne… Peaaegu oleksin podcasti kuulamisesest loobunud. AGA paar saadet kannatasin ära, harjusin ja pean tunnistama, et Raiko kommentaarid, arutlused ja analüüsid on saate kõige parem asi! Väga laia silmaringiga sümpaatsete vaadetega inimene ja persse see kõnedefekt! Tell me more! Raiko on üldse ennast inimesena selles podcastis kuidagi kõige rohkem avanud.
Teistest saatejuhtidest tean ainult, et töötavad kinos, on vennad ja üks neist elab emaga. Väga vahet neil ei tee, hääled ka sarnased.
Kõige parem episood oli see, kus Raiko rääkis malest ja Queen’s Gambitit analüüsis. Tänu tema promole vaatasin ka sarja ära. Naisena ma vinguks muidugi natuke naiskarakteri kujutamise eest (stsenaariumi kirjutas ilmselt mees!). Naised ei võta nii külmalt intiimseid meessuhteid. Lisaks see peategelase suhe kasuemaga…noh natuke mittenaiselik ja mitteusutav build up. Vahepeal oli suvaliselt visatud mingeid “naiselikke nõrkusi” sisse nagu see tampoonitseen, aga üldiselt olid need sellinsed ebausutavad stseenid. Nagu oleks toidu sees jämeda soola lahustumata tükid. Üldmulje muidugi super – ajastutaju ja stoori ja näitlejatöö.
Meeldib ka Raiko laste multikate analüüs. Värske lapsevanemana hea teada, kas viitsin peale panna või mitte.
Mind üldse mangad ja anima ja arvutimängud/filmid ei huvita. Hea, et te need alati lõpuni lahti räägite 🙂 Ei pea neid nüüd ise vaatama, aga poiste seltskonnas hea kaasa noogutada ja targutada 😄
PIRET
(95. saade)